5 populaarsemat elamuskingitust 2012 aasta jõuludeks!

Jõuludeni on jäänud veel ainult loetud päevad. Kui on mõned kingitused veel ostmata ja ideepuudus närib hinge, siis sooviksime Teiega jagada 2011 aasta TOP 5 jõulukingituste nimekirja, mis koosneb eelmise jõulu enimmüüdud kingitustest.

5. koht - Langevarjuhüpe ja koolitus

Pealkiri räägib juba enda eest ja kingitus tutvustamist ei vaja. Iga adrenaliinihullu unistus! Kuid sobib ka neile, kes soovivad lihtsalt ennast proovile panna. Garanteerime unustamatu kogemuse, mida raske sõnades edasi anda.

4. koht – Kingituspakk „Elamused kahele“

Kingituspakk on hea valik juhul, kui ei teata täpselt, mis kingisaajale meeltmööda oleks. Kingipakis on suurepärane valik elamusi, mida on võimalik nautida kahekesi. Valikus on nii veinikoolitus, kardisõit, purjetamine, ratsutamine jne. - kingisaajal jääb üle ainult leida kompromiss elamuse valikul,  valida elamus mis oleks meeltmööda ka tema kaaslasele.

3. koht – Šokolaadimassaaž

Võrratu kingitus igale inimesele, selle kingiostuga juba mööda ei pane, sest kellele ei meeldiks šokolaad. Šokolaadimassaaž on suurepärane viis peletada halba tuju ja pakkuda oma kallile inimesele üks tõeline nauding. Antud kingitus on populaarne kinkida nii naistele kui ka meestele.

2. koht – 10 € kinkekaart

Paljud inimesed lähevad lihtsamat teed kinkides rahalises väärtuses kinkekaardi. Ega pahaks ei saa panna kuna Kingitus.ee oma ligi 500 erineva kingiideega võib õige kingi valikul pea sassi ajada küll.
Lihtne valik, mis annab kingisaajale valikuvabaduse!

1.koht – Šokolaadifondüü

Nagu näha, et kui tegemist on midagi šokolaadiga, siis on see kindlasti väga populaarne. Šokolaadifondüü on siiski mitte niisama, vaid auga ära teeninud selle kuldse koha, sest tegemist on vaieldamatult ühe mõnusaima ja magusaima kingtusega. Hubane ja romantiline kohvikumiljöö ning maitsev šokolaad on kombinatsioon täiuslikust ajaviitest.

Õhtusöök pilkases pimeduses

Mul oli hea võimalus ära proovida, mida kujutab endast meie uus projekt ÕHTUSÖÖK PIMEDAS.
Olin väga ärevil ning seda mitmel põhjusel. Esiteks juba sellepärast, et tegemist on siiski Eestis senini unikaalse ettevõtmisega, mida pole sellisena siinmail veel keegi korraldanud. Teine põhjus pisut ärevust tunda oli loomulikult fakt, et ma pole veel iialgi käinud õhtusöögil, kus ma ei näe, mida ma söön. Minu jaoks on alati roogade visuaalne pool olnud vägagi tähtsal kohal ning ma ei kujutanud ettegi, mis saab siis, kui nägemisaisting minult ära võetakse...

"...Meid juhatab sisse vaegnägijast õhtujuht Julia. Kui oleme kõik lauda istunud, antakse luba silmaklapid eemaldada. Kõik ümberringi on pime, nii pime, et ma ei suuda näha isegi oma käsi, rääkimata veel naabrist. Loodan, et peagi harjuvad silmad pimedusega ära ning suudan midagigi näha, kasvõi tumedaid kogusid, aimata heledaid toone jne. Kuid ei, terve õhtusöögi vältel (2 tundi) ei suutnud minu silmad haarata mitte midagi muud peale pilkase pimeduse...."

Kõik söögid olid võrratud, kuid ma ei tahaks Teile väga palju toitudest siiski rääkida - las see pigem jääda teie igaühe enda avastada. Ja avastada on tõepoolest palju. On hämmastav, mis inimese peas toimub siis, kui võetakse ära üks aisting. Sellest ei saanud kohe esimese eelroaga muidugi aru, aga mida rohkem aeg edasi läks, seda paremini hakkasin ma tundma ning tajuma lõhnu ja maitseid. Ja tõsi on ka see, et kui esimest eelrooga süües olin ikka päris hädas, siis mida rohkem ma nii-öelda harjutada sain, seda libedamalt asi sujuma hakkas.

Üheks väga oluliseks jutuaineks õhtusöögil oli vaegnägijate toimetulek igapäevaelus, sest seda me ju siiski kõik see 2 tundi ka ise praktiseerisime. Meie õhtujuht Julija oli väga tore ja seltskondlik ning jutustas meile nii oma naljakatest seikadest pimedana kui ka oma tavalisest argipäevast. 

Maitsete äratundmisest veel nii palju, et osad toiduained olid kergesti äratuntavad, teistega läks jällegi kauem aega ning mõningaid maitseid ei tundnudki keegi ära. Õhtusöögi lõpuks meile kõigile siiski saladuslik pimedas söödud menüü avalikustati ning nii mõnegi imestus oli suur :)

Õhtusöök pimedas on põnev kogemus, mis tasuks ära proovida, nagu eelnevalt välja tuli, kohe mitmel põhjusel. Lisaks kõigele tasub õhtusööki pimedas osta/kinkida ka sellepärast, et igalt müüdud kingituselt läheb 5% Põhja-Eesti Pimedate Ühingule, nägemispuudega inimeste tegevuse toetuseks.



Kadri Lepiku
Country Manager

Halvimad isadepäeva kingitused!

89% inimestest arvab, et isadele on raske kinki osta - Kingitus.ee lükkab ümber selle müüdi.

 "Kõige hullem isadepäeva kingitus, mida ma kunagi saanud olen, on juustuvalik ja pesukorv," on kunagi öelnud üks pettunud isa.Kingitus.ee paljastab fakti, et isad soovivad meeldejäävaid kogemusi ja kallistusi isadepäevaks; ei sokkidele, dušigeelidele ja elektrilistele tööriistadele.
 

Halvimad isadepäeva kingitused, mis kunagi saadud on:

• Aiakäru• Pärlmutrist kalaõng• Ämber ja auto pesukäsn• Õhtusöök koos ämmaga• Seep nööri otsas
Ütle sokkidele hüvasti ning näita isale, et ta tähendab Sulle tervet maailma viies ta veinidegustatsioonile või veetes temaga üks tore päev vormeli rajal.Meil on vaja lihtsalt olla rohkem loovamad, kui tegemist on kingituse otsimisega kõige olulisemale mehele meie elus. Aga hea uudis on see, et see ei ole üldsegi raketiteadus - me lihtsalt küsime neilt, mida nad tahavad.
Rohkem kui kaks kolmandikku (39%) isadest soovivad meeldejäävat kogemust isadepäevaks, millest;
• 34% soovivad sooritada langevarjuhüpet• 30% soovivad sõita ralliautoga• 21% soovivad minna purjetama või katamaraaniga merele• Ja head uudised ka naistele, 15% isadest soovivad toidukoolitust või lihtsalt õhtusööki mõnes restoranis.
Vaid 15%  isadest soovivad elektrilist tööriista, habeajamisvahtu või lipsu. Ja kuigi peaaegu pooltel (49%) isadest on rohkem sokke kui nad teavad, mida nendega peale hakata, siis 36% nendest ei ole kunagi ühtegi paari ise ostnud.Väike vihje - peaaegu kõik isad armastavad kallistada (98%) ja 33% isadel oleks hea meel saada ka midagi muud sel päeval.

Tee isadepäev eriliseks ja kingi isale üks meeldejääv elamus. Vaata meie isadepäeva pakkumisi siit.

Tandemhüpe langevarjuga - CHECK!

Mina, kes ma kardan kõrgust nagu tuld ja olen endale alati vandunud, et ma mittekunagimaailmas ei lähe tegema langevarjuhüpet, ei uskunud ma kuni selle hetkeni, kui ma lennukist alla hüppasin, et ma tõesti selle ära teen! Sõnades ei ole seda emotsiooni lihtsalt võimalik kirjeldada... Peale hüpet oli mul kindel siht silme ees - tahan veeeel!

Õnneks aga tegin ma tandemhüppe langevarjuga, mis tundus minu jaoks vähe turvalisem ja kindlam esimeseks korraks, sest tandemhüppel oled Sa turvaliselt instruktori külge kinnitatud ning maandutakse ühise langevarju all.

Hüpe leidis aset Raplamaal Kuusiku lennuväljal. Lennuväljale saabudes oli taevas vahelduva eduga kord pilves ja siis jälle siras päike. Ei saa ka muidugi mainimata jätta kõike seda, mis minu enda sees siras - ärevus, närvipinge, külmavärinad... mis on ka kõik loomulik ma arvan :) Kõik algas umbes 15 minutilise maapealse teoreetilise ettevalmistusega koha peal. Instruktor selgitas, kuidas tegutseda ja kuidas saada hüppest maksimaalset naudingut. Peale lühikest ülevaadet kinnitati mind rihmadega erikoolituse läbinud tandem-meistri külge, kellel omakorda oli seljas langevari.

Ja siis saabuski aeg lennukisse minna... Uskumatult kiiresti saabus see hetk, mil pidigi lennukist välja hüppama. Uksel seal niimoodi maa ja taeva vahel kõikudes tekkis küll kõhe tunne, et millesse ma nüüd end mässinud olen... Ma ei teagi, kuhu ma väljahüppe hetkel vaatasin, aga kindlasti mitte maa suunas. Silmi ma kinni ei pigistanud, ei julgenud vist. Esimesed hetked õhus olid jubedad - polnud veel tasakaalu paigas ja loperdasime küljelt küljele ja üldse oli tunne, et issand, ma nüüd päriselt olengi õhus ja kukun alla.

Täiesti kirjeldamatud tunded ja mõtted lendasid siis peast läbi. Mingil hetkel oli hirm justkui käega pühitud ja ma hakkasin asja nautima. Maa peal seletas instruktor, et lennukist välja hüpates pean ma endal rakmetest kinni hoidma ja kui ta mulle õlgadele koputab, siis võin käed õigesse lendamise asendisse viia. Ja siis saabuski see hetk... Rakmetest kinnihoidmine andis petliku turvatunde, et ma ju hoian kuskiltki kinni, mitte ei lenda niisama. Aga siis mõtlesin, et ma ei saa ju nii nõrk ka olla, et ei viigi käsi kõrvale! Järjekordne eneseületus ja kui juba rakmetest lahti sain, siis läksid käed ise sujuvalt õigesse asendisse. Jalgadega õnneks polnud mingit probleemi, need sain praktiliselt kohe peale väljahüpet korralikult kokku ja kõverdatud. Kuna mulle tundus see vabalangemise osa imelühike, siis ei saanud ma absoluutselt aru, kuidas on võimalik õhus veel mingeid kontrollitud liikumisi teha. Senimaani ei saa, kuigi tean, et me langesime 40 sekundit, enne kui instruktor varju lahti tegi.

Minu veerandtunnine lennureis toimus 3500 meetri kõrgusel - 40 sekundit VABALANGEMIST - mul oli võimalus tunnetada just seda, miks nimelt langevarjurid tegelevad oma hobiga ning 5 minutit varju all. Langevari avanes umbes 1300 meetri kõrgusel maapinnast ja langevarju juhtis ning kõrguse valikut ja maandumist viis läbi tandem-meister ise. Minu põhieesmärgiks jäi ainult hüpet ja vaadet nautida :) See oli... ma ei oskagi seletada, milline tunne ja elamus see oli. Unustamatu kogemus!

Lõpuks maandusimegi ilusasti lennuväljal! Esialgu oli püsti tõusmine üsnagi keeruline, kuna jalad värisesid all nagu kitsetallekesel. Hästi naljakas ongi see, et kui vari juba lahti oli, siis kadus igasugune hirm ära, mis võib-olla kuskil sügaval pesitses. Samas vari ju hõljus ka õhus ega olnud kuidagimoodi kuhugi turvaliselt kinnitatud... Aga neid tundeid vist ei saagi loogika abil seletada...

Adrenaliinilaks oli igatahes terveks päevaks garanteeritud - kriips oli kõrvuni ja veri vemmeldas sees.

Kes veel kahtleb, kas minna hüppama, siis kindlasti minge!!! See on uskumatu elamus, mis jääb eluks ajaks meelde. Minge ja te ei kahetse!

Liis

Kehahoolitsus 24 karaadise kullaga - see oli seda väärt!

Kolleegid kinkisid mulle eelmisel aastal sünnipäevaks Kingitus.ee 50 eurose kinkekaardi.
Mõtlesin kaua aega, mida põnevat sellega teha – lõpuks otsustasin, et olen viimasel ajal kõvasti tööd teinud ja ära teeninud võimaluse veeta natukene aega iseendaga, kogeda midagi mõnusat ning lõõgastavat. Tegin oma valiku ning panin aja kirja Aloe Spasse kehahooldusele 24karaadise kullaga.

Aja panin kinni spetsiaalselt reede õhtuks, et nauding oleks täiuslik – pärast pikka ja väsitavat töönädalat lubada endale midagi tõsiselt luksuslikku. Aloe Spa asub väga heas asukohas Rotermanni kvartalis, sinna saab ilusti ligi nii jala kui ka autoga. Salong oli väike ning hubane.

Kehahooldus 24karaadise kullaga koosnes 3 etapist. Esimeses etapis mu keha kooriti kullapuru sisaldava koorijaga Fleur`s golden scrub. Seejärel tehti kullaemulsiooniga mähis, mis pidi 20 min. mõjuma. Silmad kinni lesides, mõnus muusika taustaks ei jäänud palju puudu, et oleksin äärepealt uinunud. 20 minuti möödudes pesin dušši all kullamähise maha ning algas kehahoolitsuse viimane etapp – kreemitamine kullapuru sisaldava ihupiimaga Fleur`s golden milk. Kogu protseduur kestis kokku  tund aega. Pärast hoolitsust oli mu keha kaetud pisikeste sätendavate täppidega – ja mitte siis ükskõik mis sätendavate täppidega, vaid ehtsa kullaga ;) Kogu hoolitsus oli äärmiselt luksuslik ning nautisin seda täiel rinnal. Olen seda meelt, et kõik naised on sellise poputamise aeg-ajalt ära teeninud. See tõstab enesehinnangut, paneb end mõnusalt tundma ning kõigele lisaks on pärast kullahoolitsust eriti uhke minna 24karaadise kullapuruga kaetuna mõnele glamuursele üritusele :)

Aitäh kallid kolleegid imelise kingituse eest ning tänud ka Aloe Spale niivõrd luksusliku kehahoolitsuse eest. Soovitan kehahooldust 24karaadise kullaga absoluutselt kõigile naistele – te olete seda väärt!

Kadri

Paraplaan lennutas Kingitus.ee tiimi pilvedesse...

Kuidas lennata mööda taevalaotust? See on imelihtne! Lend sooritatakse suurel kaheistmelisel paraplaanil! Paraplaani piloteerib kogenud piloot-instruktor ja seepärast ei nõuta reisijalt mitte midagi muud, kui ainult nautida lendu, uudistada ümbrust ja jagada tormilisi muljeid pärast maandumist!

Tahaks lennata.... aga mitte eriti kõrgelt...! Just sellised mõtted valdasid Kingitus.ee tiimi juba ammu ammu...
Tahtsime veenduda, et lend paraplaanil väärib kohta meie TOP kingituste seas. Ja tõepoolest nii see on - paraplaanil lend andis meile võimaluse sirutada oma tiibu ja söösta ääretutesse helesinistesse taevaavarustesse, tõusta maailma askelduste kohale ja nautida imetlusväärset vaadet.

Sirutasime paraplaani tiibu ja tõusime lendu kui linnud!
 

Kas tõesti kartsin ma enne kõrgust? Kas tõesti olin see mina, kel enne lendu süda rinnus tagus ja teistele teatas, et mina sinna ei lähe? Kas see olin mina? Ma arvan, et mitte, sest nii kui jalad maapinnalt tõstsin, pole end veel varem kõrgustes nii hästi, nii vabalt tundnud. Täiesti super, et ma oma kartustele järele ei andnud. Tahan veel! Tahan veel kõrgemale!!! Kätlyn

Käisime möödunud kolmapäeval paraplaaniga hõljumas Keila lähistel. Mõte ilma mootorita õhus püsimisest tekitas minus veidi ärevust. Minu väga kallid kolleegid olid mulle valetanud, et lendamise ajal istun ma toolis ning lennu maksimaalne kõrgus on 50 meetrit. Sain peatselt aru, et mind on petetud.  Metallist "korvi" asemel oli justkui lapse turvatool (ainult suurte mõõtmetega) ning kiiver - need olidki kogu minu varustus. Lisavarustuse hulka kuulusid lennuinstruktor ning suur langevari. Lennuinstruktor ja mina olime suurte metallist asjanduste abil omavahel ühendatud. Meid ühendati omakorda suure kaabli abil autoga, mis mööda kruusateed 50 km/h kiirusega meid õhku vedama asus. Endal tuli ainult teha paar sammu ja juba olimegi teel taeva suunas. Õhkutõus ei olnud üldse hirmuäratav, pigem oli see tunne hea ja stabiilne, silmside trossi ja autoga rahustas närve. Kõige ebameeldivam moment oli kaabli lahti ühendamine meist - peale seda teadsin, et oleme loodusjõudude meelevallas. Kuna ma kõrgust kardan, siis alla vaadata ma eriti ei julgenud. Seega vaatasin enda ümber niisama ja surusin julgustuse mõttes oma küünarnukid õhulaeva kaptenile ribide vahele (palun siinkohal vabandust). Tõusime 200 meetri kõrgusele ja pean tõdema, et minu maitsele oleks vastanud väiksemad meetrid. Parim osa lennu juures oli maale lähenemine - tegime paar tiiru ja iga "kurvi" peal oli tunne nagu karussellil. Maandumine oli vaieldamatult parim osa kogu elamuse juures - oli hea tunne saada oma jalad viimaks maaga ühendusse ja näha oma armsate kolleegide irvitavaid nägusid. Kokkuvõttes oli tore üritus, mida võin julgelt soovitada nendele, kel on lihtsalt palju julgust. Martin

 

Lend paraplaaniga oli elamus, mida on raske sõnadega kirjeldada – igaüks peab selle ise ära proovima. Selles on kõike, mida hing tahta võib: enne lendu pisikene ärevus ja hirm, õhkutõusmisel kiirus ja adrenaliin ning sõidu ajal mõnusalt rahulik liuglemine üle taevalaotuse, mille ajal saab nautida ilusaid vaateid. Lend sujus väga hästi ning polnud absoluutselt mitte mingit põhjust hirmu tunda  – turvalisusnõuded on täidetud ning paraplaani juhib suurte kogemustega oma ala professionaal. Paraplaanil lennates saab igaüks ennast korraks tunda linnuna – täpselt nii sujuvalt ja rahulikult paraplaan lendabki. Soovitan kõigil kindlasti lendama minna – unustamatud elamused on garanteeritud! Kadri

Kas Sulle tundub, et taevas linnu kombel lennata on võimatu? Kas Sa arvad, et kui meil ei ole tiibu, siis me oleme sunnitud kõndima maa peal? Või Sa ikka kujutad taevasse lendu ainult lennuki pardal? Kuid sellise lennuga on võimatu tunda õhu liikumist, suure taeva vaikust ja päike ei paita Sinu nägu oma soojade kiirtega! Ära heida meelt, vaba lend – see on võimalik! Mõnus adrenaliin  - selleks on lend paraplaanil. Seda teenust pakub Eestis Paragliding.EE. See on reaalsus, unustamatu seiklus, hetk naudingut ja õnne, mis ees ootab. See on tandemlend instruktoriga! Miski ei sarnane selle pika hüppega taevasse. Kuskil taevas, linnulennu kõrgusel, Sina koos instruktoriga pöörled õhuvoolus ja tunned erakordset kergust jalgades ja mõtetes. Paraplaan - see on võimalus minimaalsete kuludega lennata taevasse. Ja kui keegi arvab, et see on  lihtsalt ekstreemne atraktsioon, siis see ei ole nii. Sellel momendil, kui  jalad saavad maast lahti, lendad juba nagu lind. Pool inimkonda meie planeedil kardab kõrgust, kuid paraplaaniga õhku tõusmisel ollakse üllatunud, et miks ei ole hirmu.  Lend paraplaanil on eriline - seisad mäe otsas ja imetled allolevat maailma. Peale pehmet maandumis tahaks kohe esimene asjana öelda: „ See oli suurepärane!“ Slava

Hoolimata kirjeldamatust hirmust, mis mind enne lennule minekut valdas, pean tõdema, et elamus oli vapustav! Võttis ikka jalad ja käed värisema küll. Minu jaoks oli see enneolematu kogemus, mis jääb meelde elu lõpuni! Tänan vahva elamuse eest instruktorit ja suured kiidusõnad ka oma Kingitus.ee tiimile, kes mind toetasid ja selle meeldejääva õhtu veel erilisemaks tegid, kniks :) Liis